Rekursu Umanu

papel Departementu Administrasaun no Rekursos Umanu


  1. Kumpri dever no Responsabilidade ho rekizitu jeral hotu iha Funsaun Publika nian, hanesan estabele ona iha Estatuto da Funsaun Públika (8 / 2004) no mós alterasaun no rejime sira nebé tuir Estatuto ne’e;
  2. Organiza programa desenvolvimentu ba funsiunarius liu husi planu edukasaun nomos treinamentu hodi kapasita skill no kreativu funcionarius,
  3. Kria situasaun servicu ne'ebe harmonia nomos eduka komprendesaun entre Institusaun ho funcionarius, atu nune bele desenvolve spiritu servicu  ba funcionarius,
  4. Expliga ba funcionarius sobre regulamentu nomos politika Intitusaun ne'ebe tengki kumpri husi funsiunarius tomak,
  5. Resolve konflitu funsiunarius/personalidade ho konsencia, akurasi no organizadu,
  6. Responsabiliza sobre maneiras diak, disiplina no rapidu atividade servisu personalidade nian. Responsabiliza para organiza assuntu funsiunarius ho parte Governu nomos pragrama servisu funsiunarius nian,
  7. Organiza nomos resolve problema asurancia funsiunarius nian,
  8. Prepara relatoriu nebe pedidu husi Institusaun seluk ho substancia nomos ho tempu ne'ebe punctual. Kompetencia para organiza nia subordinadu sira hodi ezerse servisu ho efetivu no efekasia,
  9. Implementa programa prosperiodade (kesejahteraan) funsiunarius hanesan rekreasaun , atividade desportu, celebrasaun nomos sel-seluk tan,
  10. Fo koragem  ba Staf Administrasaun personalidade sobre sistema registrasaun no archivu dadus do funsiunarius ne'ebe efetivu no garantia  nia segredu,
  11. Fo korajem no halo supervizaun ba implementasaun ba selesaun nomos akupasaun funsiunarius foun ba divizaun-divizaun nebe persiza,
  12. Observa desenvolvimentu funsiunarius liu husi archivu dadus nebe iha no situasaun ne'ebe infrenta husi funsiunarius sira,
  13. Halo supervizaun ba attendencia husi funcionarius nomos halo inspesaun ba relatoriu attendencia sobre funcionarius nebe la marka prezenca ho apoiu dokumentu nebe  validu,
  14. Anuncia dadus attendencia funsiunarius kada mensal no hatama dadus hirak ne;e hanesan relatoriu prestasaun funsiunarius,
  15. Kolekta perkupasaun husi funsiunarius sira nomos esforsu hodi resolve problema refere,
  16. Relata relatoriu sobre atividade iha sesaun ne'ebe lidera ho periodikamente ba Direitor Administrasaun no Financas,
  17. Halao serbisu sira seluk ne'ebe konsistente ho servisu sira iha leten tuir orietasaun husi Sekretariu Estadu no delegadu sira ne'ebe autoriza.
Kriteria Rekursu Humanu ne'ebe diak (rekezitu Espesifiku)
  1. Nivel Edukasaun suficiente,
  2. Mentalidade forte,
  3. Profesionalismu ,
  4. Motivasaun no inisiativu diak,
  5. Kreativu,
  6. Komunikasaun diak,
  7. Talenta suficiente,
  8. Etiket no Moralitas dia,
  9. Disiplina.
Desafius rekursus humanus
  1. Funsiunarius barak sidauk iha kapasidade atu hakerek ho diak mesmu hakerek ho tetum, tamba nee persija formasaun espesifiku kona prosedimentu administrasaun baziku;
  2. Etika servisu ladun diak, liu-liu iha atendimentu ba kliente ou publiku, tamba nee persija formasaun espesifiku kona ba etika no relasaun publika;
  3. Laiha Definisaun funsaun klaru ba funsiunarius;
  4. Rekrutamentu tenke baseia ba meritu laos meritrokratiku, halakon egoismu, arrogansia, familiarismu, bairrismu, rejionalismu no partidarismu;
  5. Laiha Padraun Prosediemntu Operasional ou SOP;
  6.  Sidauk iha sistema kaderzasaun ba funsionarius foun ne'ebe baseia ba abilidade;
  7. Sidauk iha sentidu de estadu nebe metin, persija iha vizaun desenvolvimentu;
  8. Soe reponsabilidade ba mai, mosu attitudu husik lao ba (deixa andar)  nunka implementa attitudu halo ohin (faco hoje) (sorumtu nacional CCD 4-6 Agosto 2014).
Responsavel Rekursus Humanu
  1.  Responabiliza  ba prosesu formasaun ou treinamentu nebe funsiunarius sira persija
  2. Identifika no rekruta funsiunarius foun, halo kontratu ba funsiunarius (identify and recruit new staff, contract extension)
  3. Prepara deskrisaun servisu, termu referensia (prepare jod deskripsion, terms of reference)
  4. Estabelee no mantein dadus funsiunarius, asseu ba treinamentu (establish and mantein personnel files, training and development needs)
  5.  Monitor no kontrola disiplina, regula avaliasaun ba funsiuarius sira (monitor and conduct controlling and discipline, and organize regular performance of all staff)
Saida mak Rekursus Umanu ?
  1. Potensia ne'ebe ema iha ba pensimentu no enerjia, benefisia ba enviromentu ou organizasaun,. Potensia ba enviromentu mak hanesan kria kampu de servisu,
  2.  Potensi/poder reflesaun (daya piker) hanesan intelejensia  hodi husi ema ne'e moris sai hanesan capital/modal, entertantu abilidade hetan liu husi estuda no terinu.  Potensi/poder fisico (daya fisik), ne'ebe  importante duque rekursus sira seluk.
  3. Rekursus umanu hanesan fator  determinante ba servisu in termus kuantidade no kualidade
  4. Rekursus umanu hanesan rekursus ba kualker  aktividade sai hanesan subjek no objek husi desenvolvimentu;
  5. Rekursus umanu hanesan input (masukan) hamutuk ho instrumentu seluk hanesan material, capital/modal, makina, teknolojia ba processu manajemen  hodi sai output (rezultadu)
Tamba sa mak ita persija estuda Rekursus umanu , tamba ema sai hanesan fatores determinante ba kualker atividade

Hadia administrasaun no Jestaun ne'ebe efetivu no efikasia, nia estratejia mak :
  1. Hadia jestaun rekursus umanu, inklui halo politik kapasitasaun hanesan disiplina, professionalismu, onetidade, komitmentu, etika prestasun servisu nebe diak;
  2. Hadia jestaun ba finansas
  3. Hadia jestaun ba administrasaun hanesan estrutura organika ne'ebe funsiuna ho diak, laiha intervensaun politika ba kestaun teknika.
treinamentU e desenvolvimentU

Treinamentu ba funsiunarius implementasaun servisu fokus liu ba praktek  e edukasaun relaciona ho buka hatene “oinsa” e “nusa” fokus liu ba teorika. 

Determinasaun  Programa  Treinamentu
  1. Formula objetivu treinamentu geral nomos espesialidade,
  2. Determina vantagem treinamentu,
  3.  Halao selesaun nomos treinamentu ba treinador,
  4. Organiza treinamentu tuir environmentu ou necessidade funsiunarius,
  5. Iha funsiunarius foun,
  6. Iha fasilidade ne'ebe foun uza ba servisu,
  7. Iha funsiunarius ne'ebe persiza hakarak aumenta kapasidade.
Prinsipu treinamentu
  1. Individu diferencia,
  2. Determina posisaun nebe persiza baseia ba skill,
  3.  Motivasaun badinas servisu hodi hetan promosaun,
  4. Treinamentu ba treinador, programa barak hetan failansu tamba iha termos katak ema ne'ebe halo servisu diak nia mos bele hanorin diak.
Objetivu/vantagem treinamentu
  1. Desenvolve skill,  kapasidade, attitude, 
  2. Produktivitas aumenta,
  3. Asidente menus,
  4. Servisu fatin  sinti seguru,  seguru no spiritu diak
  5. Kontrola menus, 
  6. Estabilidade katak kapasidade organizasaun para redus ou muda funcionarius nebe potensial ba fatin ne'ebe deit,
  7. Flesibilidade, funsiunarius nebe muda ba fatin seluk bele halo servisu ho satisfas nafatin.
Disvantagem treinamentu
  1. Servisu atraza tamba husik hela ba tuir treinamentu,
  2. Resultado servisu menus,
  3. Staff ne'ebe maka finaliza treinamentu la satisfas wainhira la hetan promosaun.
Metode treinamentu
  1. Metode analistis, nesesidade treinamentu determina baseia ba area servisu esencial,
  2. Metode on the job training, halao iha fatin servisu ou sala, gestor fo orientasaun ba staff no aprende husi lideransa.
Rekursu ba Jestaun
  1. Humanu,
  2. Material hanesan orsamentu, edificio,
  3. Metode (pasu por pasu ne'ebe persiza para processa input sai output, ho metode teknik servisu hanesan, estrutura organizasaun, sistema administrasaun, divisaun servisu, poder no responsabilidade.































0 komentar:

Posting Komentar

Twitter Delicious Facebook Digg Stumbleupon Favorites More

 
Design by Free WordPress Themes | Bloggerized by Lasantha - Premium Blogger Themes | GreenGeeks Review